Täna ma veendusin järjekordselt selles kui huvitav võib olla foneetika. Eriti, kui seda annab selline suurepärane õppejõud. Ja veendusin ka selles kui hea on ikkagi, et eesti keeles on 3 väldet. Itaalia keeles on neid kaks. Suurema osa tudengite jaoks on see väga suur probleem, sest enamikes keeltes lihtsalt ei ole selliseid asju. Niisiis üritas terve auditoorium kuulata, mis vahe on 'notel' ja 'nottel' ilma mõhkugi taipamata ning samal ajal nokitses üks segaduses eestlane (mina) omaette ning püüdis aru saada, miks teised midagi aru ei saa. Mõtlesin õudusega, mida nad vaesekesed veel siis teeksid, kui peaksid eesti keelt õppima.
Peale loengut oli plaan lähedalasuvas pizzerias üks kiire eine teha, aga sellest ei tulnud midagi välja, kuna teenindav personal pidas siestat. Kusjuures huvitav on see, et apteek oli lahti. Ostsin valuvaigisteid, kuna siinne kliima ja manjaana tekitavad peavalu ja astusin ühe vanakese järel välja. Mehike hakkas vabandama, et oli nii aeglaselt kulgenud ja seega ka mind pidurdanud, tuues põhjuseks mitte oma vanaduse, vaid selle, et ma olevat lihtsalt nii ilus, et ta sattus segadusse. Uuris veel, et kas ma õpin sealsamas ülikoolis ja lisas veel hulga komplimente enne kui mul õnnestus viisakalt minema lipsata. Iseenesest päris naljakas ja omamoodi armas situatsioon. Ja ka hariv: itaalia meessoo põhilisi omadusi vanadus ei mõjuta.
Itaalia meessooga, küll pisut noorema eksemplariga, tuli mul tegemist ka ülikooli kohvikusse suundudes. Kohtasin inimest, kellega olin põgusalt tutvunud tegelikult juba hommikul ja keda ma pole siiani päriselt lahti jaganud. Ma arvan, et ta on seda tüüpi tegelane, kelle maailm jääbki suuremale osale mõistatuslikuks. Niisiis. Peale vaadates umbes 50-aastane lokkis ja silutud meesterahvas, kes kipub kõigiga vestlust alustama. Veidi aja pärast sain teada, et ta on õppejõud ja seda kinnitas ka kohvikupidaja, kutsudes teda professoreks. Selle põgusa veerandtunni jooksul jõudis ta kutsuda mind nädalavahetusel randa, kuna ma olevat 'valgeke', lugeda mu kätt, defineerida mu isiksuse, vestelda muidu maast ja ilmast ning kutsuda õhtul jalkat vaatama. Suutsin ennast kõigist kohtumistest viisakalt kõrvale nihverdada. Edasine eesmärk on uurida välja, kas ta luusib mööda ülikooli, et sebida noori pahaaimamatuid tütarlapsi või on ta lihtsalt 'kõigi tudengite sõber' ehk seega ohutu tüüp, keda võiks isegi ihukaitsjana randa kaasa võtta. Sest viimast oleks kohalikke asjaolusid arvestades hädasti vaja.
No comments:
Post a Comment