Nüüd on see päev lõpuks ometi saabunud, nädal peale kohale jõudmist. Nojah, parem hilja kui mitte kunagi. Igatahes olen ma nüüd ametlikult Universita per Stranieri di Perugia hingekirjas. Isegi õpilaspilet on ja puha. Selle pileti oleks ma muidugi võinud ka kodus papist valmis meisterdada ja oma pildi ise klambrilööjaga sinna peale kinnitada. Armas. Igatahes on see minu pilet... igale poole!
Lisaks sissekirjutusele juhtus täna veel häid asju. Näiteks sain kätte tunniplaani, tutvusin paari loengukaaslasega, ostsin poole nädala toiduvarud. Kõige rohkem rõõmustas mind aga väike kollane paber, mille abil pidin saama kätte 75% juulikuu stipendiumist. Ja peale mõningast järjekorras seismist, nagu siin tavaks, saingi.
Loengud algasid täna. Otse loomulikult ma esimesse ei jõudnud, sest olin sel ajal järjekorras. Nagu ikka. Midagi hullu sellest muidugi ei juhtunud, kuna hiljem kuulsin, et kohal oli olnud 3 inimest. Nende seas hollandlasest keemiaprofessor Gert, keda ma veidi enne üheksat nägin järjekorrast ette trügimas ja mõne minuti pärast võidukalt väljumas. Ühel teadmisjanulisel tudengil peavad prioriteedid paigas olema.
Teine loeng jäi ära. Vist. Uksele oli professor riputanud sildi: "Läksin kantseleisse. Tulen varsti". Kui kolm korda akadeemiline veerand oli täis tiksunud jõudsime kõik koos (kolmekesi) järeldusele, et seda on isegi Itaalia kohta liiga palju.
Järgmine loeng on kell 5. Ma vähemalt loodan.
Ja tõepoolest, loeng toimus. Ainult, et midagi uut ma sealt teada ei saanud, kuna Rooma ajalugu olen ma üsna äsja õppinud ja selleks ajaks kui nad omadega Itaaliani jõuavad, on minul kursus läbi. Pole hullu, kordamine on tarkuse ema. Sealsamas kohtasin Nikit - neiut Hollandist, kellega olime hommikul koos järjekorras seisnud. Ta juhtis mu tähelepanu huvitavale asjale: meie tunniplaanil ilutseb pealkiri "õppeaasta 2009/10". Käesoleva trimestriga algas ülikoolis õppeaasta 2010/11. Me ootasime 4 päeva, kuna tunniplaanid polnud valmis. Peaks vist järeldama, et 5. juuli hommikul aastal 2010 said nad lõpuks ometi valmis möödunud õppeaasta tunniplaani :D Huvitav, millal selle oma tuleb... Ainete kattuvusest ja muust müstilisest ei ole üldse mõtet rääkidagi.
Peale seda läksin filmikunsti loengusse, mis tundus üsna huvitav. Kasutan sõna "tundus", kuna ma ei saanud tegelikult suurt midagi aru. See oli nagu lugeda Eco "Lector in fabulat". Itaalia keeles. Aga film, minu jaoks muidugi tummfilmina, oli päris põnev. Peale seda kõike õnnestus mul isegi kuulata viimast pooltundi kooriproovist. Paar tenorit viipasid mulle, et ma ka end laulma veaks, aga eelistasin esialgu siiski saalis istuda. Hiljem kuulas õppejõud mu üle, jõudis järeldusele, et olen contraalto (teine alt?) ning lausus: "Kolmapäeval näeme!" Suurepärane.
Õhtul hüppas üks Nobuko sõber läbi ja tõi talle ühe jaapani animatsiooni itaaliakeelsete subtiitritega. Homme on meil seega filmiõhtu :)
No comments:
Post a Comment