Saturday, August 7, 2010

Neljakümne esimene päev - uus poiss

Täna hommikul saabus türklane. 10.30. Suhteliselt loogiline, et normaalsed inimesed magavad alles sellel ajal. Liiatigi veel laupäeva hommikul. Uksekell. Ootasin, et Susie avaks. Polnudki vaja, Franca marssis veidi aja pärast omal jõul sisse, ühes käes võtmekimp, teise otsas türklane. Seejärel avaldas kogu seltskond imestust, et ma alles magan. Jah, kujutate ette, mul on raske nädal olnud.
Saran on Istanbulist ning üldse mitte nii hirmus, kui Cem hoiatas. Arvatavasti selle pärast, et ta ei ole Euroopas üldse mitte esimest korda. Näiteks 5 aastat tagasi käis ta keelekursustel Firenzes. Ma arvan, et ta on ligi 30. Ja ma arvan, et see on hea, sest peale 25 eluaastat hakkab inimestel üldiselt mõistus koju tulema. Mul on sinna veel aega...
Muide, kõnekäänd "suitsetama nagu türklane" on täiesti õigustatud. Seda tõestas mulle juba Cem paar päeva tagasi, kui üheskoos vesipiipu tegime. Saran aga on ilmselt seesinane türklane, kelle järgi kõnekäänd üldse tekkis. Niisiis moodustasime Susiega ühisrinde: korteris suitsetamine keelatud!

Nüüd aga lisan mõned pildid, ehkki need kõik on olemas ka feissbukis. Sest emme tahab ka pilte näha. Ja kõik minu argumendid stiilis "isegi Rein Veidemannil on facebook" on siiani osutunud jõuetuks. Niisiis lubage esitleda:

Niki Amsterdamist


Frank Philadelphiast


Cem Ankarast ja Stephan Saksamaalt



Teni ja Mahshid Teheranist


Vahid Teheranist ja pool dirigent Albertot Argentiinast

No comments:

Post a Comment